Kummutan 4 müüti kuumuse võitmise kohta, mis võib olla teie tervisele ohtlik.

Paljud inimesed armastavad suve ja kuuma ilma. Selle algusega tuleb aga mõelda, kuidas end kuumarabanduse eest kaitsta. Siiski on mõnikord temperatuur nagu mikrolaineahjus. Enamik populaarseid elupäästmisnõuandeid on aga täielik jama. Ja mõnikord isegi kahjulik inimeste tervisele. Seetõttu lükkan täna ümber 4 müüti kuuma ilmaga jahutamise kohta.

Külmad joogid on elupäästja

Suvel ihkab enamik inimesi klaasi jäävett või jahedat kohvi. Kuid vastupidiselt levinud arvamusele pole sellised joogid kaugeltki parim lahendus. Kuigi jäävesi annab ajutise värskustunde, teeb see ülekuumenemise vältimisel kehale karuteene.

Tunne, et jook on tekitanud vähem palavuse, ei kesta kaua. Täpselt nii kaua, kui kehal kulub sissetuleva vedeliku soojendamiseks. Kuid madala temperatuuri mõjul veresooned ahenevad. Ja see omakorda toob kaasa verevarustuse vähenemise kogu kehas ja ülemineku soojussäästurežiimile. Lihtsamalt öeldes: külm paradoksaalselt soojendab.

Kummalisel kombel peitub pädev lähenemine kuumusest pääsemiseks soojades ja isegi kuumades jookides. Umbes 50 kraadini kuumutatud vedelik ei sega keha loomulikku termoregulatsiooni üldse. Lisaks stimuleerib see suurenenud higi tootmist.Ja see on juba keha peamine relv võitluses ülekuumenemise vastu.

Kui palav on, tuleb jäätist süüa

Nii nagu vee puhul, ei lase külma toidu söömine kehal kuumusele korralikult reageerida. Negatiivne mõju sellega aga ei lõpe! Lisaks takistustele, mida jäätis loob loomulikule termoregulatsioonile, provotseerib see ka janu tekitava hormooni tootmist. Noh, rasvade lagundamise protsess nõuab kehalt palju energiat.

Madala kalorsusega, kuid kõrge kiudaine- ja niiskussisaldusega toidud aitavad kuumusega kohanemist kergemini hõlbustada. Köögiviljad, puuviljad ja marjad peaksid soojal aastaajal olema inimese parimad sõbrad. See on rumal, aga töötab.

Külm dušš aitab

Inimese jaoks mugav temperatuurivahemik on 25–28 kraadi. Pole ime, et kuuma ilmaga tahaks peaaegu jäävanni ronida. Selle protseduuri eelised on aga vaid levinud müüt.

Esimesena reageerivad ümbritsevatele temperatuurimuutustele nahal asuvad retseptorid. Nad edastavad signaale ajju, reguleerides seeläbi soovitud verevoolu taset. Kui inimesel on palav, siis selle intensiivsus nahapinna suunas suureneb, külma korral aga väheneb. Seega, kui seisad jäise duši all, annavad nahal olevad retseptorid märku, et keha on hakanud külmuma. Mis omakorda aeglustab soojusülekande protsessi ja blokeerib keha loomuliku jahtumise.

See aga ei tähenda, et kuumaga ujuda ei saaks. Parim variant sel aastaajal oleks dušš, mille temperatuur on umbes 33 kraadi Celsiuse järgi. See vesi tundub vaevu soojana.

Sa peaksid jooma ainult siis, kui soovite

Väike kogus niiskust kehas põhjustab dehüdratsiooni, ülekuumenemist ja kuumarabandust.Janu pole aga kõige usaldusväärsem näitaja, mis näitab, et kehas puudub veepuudus. Sageli unustab inimene päikese käes olles lihtsalt vajaliku koguse vett juua. Soov võib lihtsalt puududa.

Dehüdratsiooni vältimiseks tuleb juua paar lonksu vedelikku iga 15-20 minuti järel. Täiskasvanu peab tasakaalu säilitamiseks jooma kuni kolm liitrit vett päevas.

Sellele küsimusele tuleks aga läheneda targalt. Liiga palju vedelikku harjumusest välja joomine võib põhjustada ainult joobeseisundit, iiveldust ja peapööritust. Oluline on alustada vee joomist 2-3 klaasist päevas, suurendades järk-järgult vett. Muide, see harjumus on kasulik mitte ainult soojal aastaajal. Organism vajab ju aastaringselt piisavalt niiskust.