Jõulupuu kaunistamise traditsioon
Uut aastat on võimatu ette kujutada ilma kauni koheva jõulupuuta. Uusaasta pühadeks riietavad lapsed ja täiskasvanud metsa ilu. Mitu aastakümmet tagasi polnud meie riigis jõulukuuse kaunistamise traditsiooni. Kust ta siis tuli? Just seda arutatakse meie artiklis.
Artikli sisu
Kust tuli jõulupuu ehtimise traditsioon?
Sakslased väidavad, et jõulupuu ehtimise traditsiooni alged on pärit Saksamaalt. Esialgu ehtiti jõuludeks puid. Traditsioon sai alguse keskajal.
Elanikud uskusid, et jõulude ajal ehitud puud toovad rikkaliku saagi. Muistsed germaani hõimud uskusid, et okaspuude võras elavad kohalikud metsavaimud. Hõimurahvas suhtus keskkonda suure au ja lugupidamisega. Nad uskusid, et kui nad vaime hästi rahustavad, on nad kaitstud.
Inimesed metsas kaunistasid regulaarselt okaspuid. Männiokaste oksi kaunistati pähklite, puuviljade, maiustuste ja värske koduleivaga. Keldid uskusid, et puudel on maagiline tähendus ja nad ei olnud vastuvõtlikud hävitavale jõule. Aja jooksul hakkasid kohalikud elanikud juurtega kuusepuid üles kaevama ja oma kodu lähedale ümber istutama. Usuti, et vana kuusk on hea talisman.
Euroopa riikides keeldub enamik elanikke tavapärastest jõulupuu kaunistustest. Nad kaunistavad jõulupuu hea meelega maiustuste, kommide ja kuivatatud puuviljadega. See näeb välja ilus ja originaalne. Maiasmokk võib maiustusi igal ajal ära viia.
Legend Luther Kingist: mis on jõulupuul sellega pistmist?
Kristluse sünni ajal Euroopas oli iidsetel elanikel veel kombeks ehtida metsas jõulupuu. Kaunistatud kommide, maiustuste, ingveriküpsiste, puuviljade, marjadega. Okaspuude kaunistamise rituaal meenutas pigem paganlikke rituaale kui kristluse traditsioone. See tegi murelikuks kohalikku preestrit nimega Martin Luther King.
Ühel talveõhtul käis ta lähimas metsas, et mõista, miks inimesed tulevad siia oma kauneid okaspuid ehtima. Mööda lumiseid metsaradu kõndides langes tema pilk kõrgele kaunile kuusele. Seda tolmutas hõbedane lumi ja valgustas taevane kuuvalgus. Pilt, mida ta nägi, meenutas talle piiblilugu Bartholomeuse tähest.
Preester sai idee tuua koju jõulupuu ja kaunistada see tähekujuliste tuledega. Nii ta tegigi. Sellest ajast alates hakkasid kristlased üle maailma jõulupuud uueks aastaks kaunistama mänguasjade, eredate tulede, virnade, vihma ja karvaga.
Kroonikatest võib leida 17. sajandist pärinevaid ülestähendusi, kus mainitakse jõulukuuske. Alates 19. sajandist kandus Saksamaalt jõulueelse kuuse ehtimise traditsioon ka teistesse Euroopa riikidesse: Inglismaale, Soome, Prantsusmaale, Ungarisse, Sloveeniasse jm. 20. sajandi alguses liikus traditsioon Euroopast Ameerikasse.
Jõulupuu kaunistamise traditsioon Venemaal
Suur tsaar ja kogu Venemaa komandör Peeter I andis 17. sajandil välja seaduse uue aasta tähistamise kohta. Pühade puhul kaunistati maja kuuseokstega ja lauale pakuti erinevaid maiustusi. Esimene jõulupuu kui uue pidustuse atribuut, saabus Venemaale koos tsaar Nikolai I troonile tõusmisega.
Just tema tellis Euroopa traditsioonide kohaselt lossis uueks aastaks okaspuu kuuse kaunistamise.Katsealused järgisid Nikolai I eeskuju ning kaunistasid saabuvateks jõuludeks ja aastavahetuseks oma kodud ja valdused kuuskedega. Sellest ajast sai alguse jõulupuu ehtimise traditsioon uueks aastaks. 19. sajandil oli Venemaal populaarne saksa kultuur, luule ja kirjandus. Seetõttu juurdus traditsioon kodudes kuuse ehtida kiiresti kõigil ühiskonnatasanditel.